Eesti e-residendiks enam Venemaalt ja Valgevenest ei saa

Eesti politsei peatas Briti kodanikust fintech-ettevõtja Marc-Anthony Hurri e-residentsuse, kuna Äripäeva uurimine viitas, et Hurri asutatud firma võib olla globaalse haardega tegevuslubadeta investeerimisskeemi keskmes.

Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning BLS International Services Limited allkirjastasid lepingu, mille alusel saab peagi e-residendi digitaalseid isikutunnistusi väljastada 20 erinevas riigis üle maailma.

E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter tõrjub riigikontrolli auditis esitatud süüdistusi, leides, et kuna pikaleveninud protsessiga auditi materjalid on vananenud, on paljud kitsaskohad juba lahenduse leidnud või töös.

Eesti e-residentsuse kulud olid mullu 4,9 miljonit eurot ja tulud 20 miljonit eurot. Kasum on programmi ajaloo suurim.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.