Esimene kvartal näitas, kuidas hinnatõus Eesti majanduskasvule tänavu pitseri paneb

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%, jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Sel ajal kui euroala keskmine inflatsioon on kerkinud 8,1 protsendi juurde, on Euroopa tabeli tipus ainsana üle 20 protsendi suuruse inflatsiooniga Eesti, näitab Eurostati esialgne hinnang.

Viimase kahe aastaga on Eesti majandus saanud ja veel saamas löögi mitmelt majandusšokilt, mis on halvendanud majanduskasvu väljavaadet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Isegi kui sanktsioonide mõjul peaks töötute arv äkiliselt tõusma, siis Soome vabade töökohtade arv on jõudnud ajaloo kõige kõrgeima tasemeni, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja lisab, et loodetavasti ei ole eestlastel üle lahe enam rahahäda tõttu kunagi vaja minna.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.