Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 076 vaba ametikohta, mis on 38% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest, teatas statistikaamet.
Kõige rohkem vabu ametikohti on praegu kaubanduses.
Foto: Andras Kralla
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 631 445, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2515), töötleva tööstuse (1530) ja hariduse (1480) tegevusaladel.
Isegi kui sanktsioonide mõjul peaks töötute arv äkiliselt tõusma, siis Soome vabade töökohtade arv on jõudnud ajaloo kõige kõrgeima tasemeni, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja lisab, et loodetavasti ei ole eestlastel üle lahe enam rahahäda tõttu kunagi vaja minna.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Kuigi tööhõive on endiselt kaugel kriisieelse taseme saavutamisest, valmistab töötajate värbamine ettevõtetele suuri raskuseid. Majanduse jaoks ei pruugi see olla aga halb, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.