Ukraina sõja taustal on arenemas üks teine protsess. Teoks on saamas Venemaa (loe Putini režiimi) teadlik otsus lõigata läbi - nii palju kui võimalik - majanduslikke suhteid Läänega, eelkõige tehnoloogilise sõltuvusega seotuid, ning vähendada seeläbi võimalusi survestada oma geopoliitiliste ambitsioonide realiseerimist, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma majandusblogis.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson käis üle maailma veeldatud maagaasi (LNG) Euroopale kokku ajamas juba ammu enne sõja puhkemist, sest Gazpromi käitumine on olnud enam kui kahtlust tekitav.
Eelmisel nädalal sai Lätist kuues riik, mille jaoks on Venemaa gaasikraanid juba täiesti kinni keeranud. Läti oli niikuinii plaaninud järgmise aasta jaanuarist Vene gaasist loobuda ja terve Euroopa Liit valmistub niikuinii selle väljavahetamiseks. Aga...
Kes kaotab võimalikus gaasisõjas rohkem, kas Venemaa või Euroopa Liit? Venemaad ja Gazpromi ootaks sissetulekute vähenemine, kuid Euroopa Liidus võib gaasi hind selle peale veel mitu korda tõusta ja kõigile ei pruugi seda ka jaguda.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.