Energiakriisis Euroopa vaetud lahendused: hinnalaed, tarbimise vähendamine, toetused
Kliimakriisist ja Ukraina sõjast põhjustatud elektripuudus ja selle hind sunnivad Euroopat senist börsikorda ümber vaatama, muu hulgas on kaalumisel hinnalae seadmine elektri tootmisele söest taastuvenergiani.
Kui valitsusel oleks selged lahendused, siis saaks ka ettevõtjad teha oma plaane. Aga kui valitsus plaanib samamoodi jätkata, siis kaotab Eesti kõik oma senised konkurentsieelised, kirjutab ettevõtja Neinar Seli vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Sügavkülmaäri Nordnet asutaja ja juht Madis Laansalu leidis elektrilepingust punkti, millest võib aru saada, et tarbimise tark juhtimine pole kirjaliku loata lubatud ja selle eest on Eesti Energial õigus tagantjärele lisatasu kasseerida.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis kolmapäeval rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika sügisel kodutarbijatele kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.