Miljoneid võlgu jäänud ühistu liikmed ahastuses: mis seadused need on?
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Hoiustajate miljoneid huugama pannud hoiu-laenuühistud peavad finantsinspektsiooni ja Eesti Panga hinnangul kontrolli alla minema, kuid rahandusministeeriumi ametnike lauale on teema seni jõudnud vaid selleks, et sealt taas kaduda.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Pikalt kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu hoiu-laenuühistu päevad on ilmselt loetud, kuu aja eest sai ühistu viimane juhatuse liige kriminaalkahtlustuse, eelmisel nädalal anti ühistu nimel sisse pankrotiavaldus.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.