Ukrainlased asuvad Eestis tööle suurel kiirusel ja hulgakaupa

Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.

Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.

Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.