Mitme erakonna poliitikute hinnangul tuleb pensionisüsteemiga edasi tegeleda, et korrastada seda pärast teise samba reformi, selgub vastustest Äripäeva arvamustoimetuse küsimustele.
Samal ajal kui esimese samba pension kasvab tuleval aastal üle 18% ja suudab inflatsiooniga peaaegu sammu pidada, on teise samba fondide tootlus miinuses ja väljamaksed ei kasva, kirjutab erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Teise pensionisamba niinimetatud reform on selle sajandi suurim majanduspoliitiline läbikukkumine. Katkine süsteem tuleb tulevastele põlvedele mõeldes taas korda seada, kirjutab endine ettevõtlus- ja IT-minister, riigikogu liige Andres Sutt (Reformierakond).
Esimene ja teine sammas ei kindlusta jõukat vanaduspõlve, heal juhul vaid minimaalse äraelamise, kirjutab erakonna Parempoolsed juhatuse liige Tõnis Kons.
Ei ole kuidagi mõistlik panna ainult inimestele endile vastutust, et kui nad soovivad pensionieas väärikalt elada, siis nad peavad selles ise vastutust kandma; on aeg sisse seada tööandjapension, kirjutab ekspeaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.