Vene häktivistid pommitasid Eestit rekordiliste rünnetega
Eesti küberruumis tehti mullu aasta varasemast neli korda rohkem teenusetõkestusründeid, millest osa oli poliitiliselt motiveeritud. Kuhugi ei ole kadunud ka õngitsuskirjad.
Kremli-meelsed häktivistid ja rühmitused püüavad pidevalt tungida Eesti küberruumi.
Foto: Scanpix
Mida on neist ummistusrünnetest praegu õppida, selgub riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust, mis koostati ameti juhi Gert Auväärti juhtimisel.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?