Suur muutus kolme aastaga: eestlastel on järjest raskem maatükke osta
Eestis on eraisikutel järjest raskem maad ja metsa osta, ütles kinnisvaramaakler ning metsa- ja põllumaa müügiga tegelev Margus Ader. Põhjus on selles, et välisfirmad ja -fondid jõuavad sageli ette.
Selle asemel, et riik eramaid kokku ostma hakkab, võiks hoopiski mõelda, kuidas vähendada inimeste huvi maa müümise vastu, leiab ettevõtja Aivar Berzin.
Ranged nõuded, keerulised kliimaolud ja linnainimeste pahameel metsaraiete üle on seadnud täbarasse olukorda väikemetsaomanikud, kes näevad pahatihti lahendusena metsamaa müüki, kirjutab Erametsaliidu juht Ando Eelmaa.
Saaremaa ühele suuremale eraisikust maaomanikule kuulub umbes Kärdla linna jagu põllumaad, teine aga hoiab Kuressaares kindluse kõrval enda käes tervet rohtus tänavat, kus linn tahaks tegelikult kinnisvaraarendust näha.
Maaeluminister Mart Järvik plaanib panna riigi kümnete miljonite eurode eest eramaid kokku ostma, et neid seejärel noortele peredele kas üürida või müüa. Plaan tekitab endistes maaeluministrites segadust, kuna praegu riik hoopiski müüb igal aastal suures koguses maid. „Tekiks totter olukord,“ ütles keskerakondlane Tarmo Tamm.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.