Eesti eelarvepuudujääk paisus üle 400 miljoni euro
Märtsi lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepuudujääk 431 miljonit eurot. See moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1,1% aastasest oodatavast SKPst.
Kaja Kallase kolmas valitsus peab kõvasti vaeva nägema Kallase eelmise kahe valitsuse jäetud miljardise auguga. See oleks lihtsam, kui samal ajal ei plaaniks Kaja Kallase neljas valitsus kaevata uut mitmesajamiljonist auku.
Oodatust kiiremal hinnatõusul on riigirahandusele lühivaates soodne mõju, kuid varem või hiljem kohaneb kõrgema hinnatasemega ka riigieelarve kulude pool. Riigi kulupoliitikas tuleks vältida otsuseid, mille kõrvalmõjuna võib hinnatõus süveneda, kirjutab IMFi värske analüüsi valguses Eesti Panga ökonomist Lauri Punga keskpanga blogis.
Rahandusministeeriumi vaade majandusele ja riigirahandusele on võrdlemisi must, oluliselt mustem kui teistel, muu hulgas ähvardab midagi muutmata Eesti avaliku sektori võlg kasvada kõigest nelja aastaga kaks korda, 13,4 miljardi euroni ehk 30 protsendini SKPst.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.