Pankrotihaldurid kaklevad oma töökoormuse avalikustamise vastu

Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pool aastat tööd teinud pankrotiombudsman on näinud ja saanud vihjeid, kuidas Eesti pankrotihaldurid mängivad võlgnikega kokku, tegelevad liigselt isiklike kõrvaläridega ja satuvad seega huvide konflikti. Pankrotihaldurid vastavad, et maksejõuetuse teenistus läheb oma kriitikaga üle piiri.

Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.

Läinud aastal läks pankrotti ajalooliselt kõige vähem ettevõtteid alates 2000. aastast. Omadega puntrasse sattunud ettevõtjad on hakanud firmasid saatma pankrotist hoopis kiiremale manalateele.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.