• OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 225−0,04%66 237,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,36
  • OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 225−0,04%66 237,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,36
Kuigi tööandjad ja ettevõtjad on sobivate oskustega töötajate puudusele juhtinud tähelepanu juba aastaid, siis tõeline kriis selles meil alles saabub, rõhutas tööturgu analüüsinud OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund".
Eesti tööturgu on vahepeal turgutanud ukrainlased, kuid välistöötajate värbamisreeglid on nii karmid, et kahjustavad Eesti konkurentsivõimet, leiavad asjatundjad.
  • Eesti tööturgu on vahepeal turgutanud ukrainlased, kuid välistöötajate värbamisreeglid on nii karmid, et kahjustavad Eesti konkurentsivõimet, leiavad asjatundjad.
  • Foto: Andras Kralla
Ehkki praegune olukord töötajate leidmisel on näiteks majanduse jahtumise ja Ukraina sõjapõgenikega tööturule lisandumise tõttu veidi lihtsustunud, siis pikk väljavaade pole tööandjate keskliidu tööturu töörühma juhi ja TKM Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul muutunud.
"Tegemist on laiaulatusliku ja järjest süveneva probleemiga. Elame kriisis, kuid see ei ole energia- või tervisekriis, mis kõiki valusalt lööb, aga möödub ja sellest on võimalik kiiresti välja tulla," selgitas ta. "Vastupidi, see on vinduv ja järjest süvenev. Tööandjate hinnangul ei ole selle kriisi lahendamisele tõsiselt asutud."
Elame kriisis, kuid see ei ole energia- või tervisekriis, mis kõiki valusalt lööb, aga möödub ja sellest on võimalik kiiresti välja tulla.
Raul Puusepp
TKM Grupi juht ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht
Puudu jääb tuhandeid
See eeldab ka töötamise ja tööõiguse paindlikumaks muutmist. Näiteks ei võimalda töölepinguseadus teha lühikesi tööotsi ja mitte end siduda pikalt ühe tööandjaga, selleks praegu kasutatavad võlaõiguslikud lepingud jätavad töötajad ilma sotsiaalsetest tagatistest.
"Peaksime rohkem seadustama paindlikke töösuhteid, tööampse, koormusvahemikega töötamist ja koormuse paindlikumat kokku leppimist," selgitas Puusepp. Lisaks soovitas ta kriitiliselt üle vaadata mittetöötavate inimeste toetused, kas need on põhjendatud ja mõistlikud.
Ehkki osa ametite täitmiseks vajalikud sammud algavad haridusest ja selle tellimusest, siis kõiki erialasid ei saa või ei tasu Eestis välja koolitada. Tööandjad ja ka OSKA koordinatsiooninõukogu on rõhutanud, et siinne majandus ei saa hakkama välistöötajateta.
Restart välistöötajate värbamisele
Praegu on Eesti välistöötajate värbamise reeglid arenenud riikide seas sisserändekvoodi ja palganõude tõttu ühed karmimad ning see kahjustab siinse majandusruumi konkurentsivõimet. Puusepa sõnul tuleks teha välistöötajate värbamisele restart – kaotada sisserändekvoot ja kontrollida välistöötajate kasutamist teiste meetmetega, nagu näiteks palga alammäär ja sektorite erisused.
Lisaks juhtis Rosenblad tähelepanu, et välistööjõu poliitikas valitseb praegu skisofreeniline olukord. "Riigina ütleme, et tahame sisse tuua kallimat tööjõudu, aga reaalsuses kasutatakse neid just lihtsamatel töödel," selgitas ta. Välistöötajate poliitika peaks tema sõnul tuginema reaalsusel – osale töödele siinseid inimesi ei jätku ja osa enam siinsed inimesed teha ei soovi.
Puudus üha süveneb
Töötajate puudus on üks enam ettevõtete arengut takistav tegur.
Ka järgmise kümne aasta tööjõuvajadus on suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta.
Puuduse lahendamiseks tuleb toetada paindlikke töö- ja õppimisvõimalusi ning töö- ja eraelu rollide ühildamist, et võimaldada kõigi eagruppide suuremat tööhõivet.
Vaja on edendada automatiseerimist ja digitaliseerimist ning vajadusel kaasata välistööjõudu.
Vajalike oskuste andmiseks ei piisa üksnes koolitusmahu suurendamisest erialadel, mida õpitakse hobiharidusena. Näiteks 20% pagari ja kondiitri ning 15% aedniku ja maastikuehitaja õppekava lõpetajatest töötab erialal.
Allikas: Kutsekoda OSKA

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele