Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Wagneri juhile ei saanud saatuslikuks mitte lahtine aken, vaid lennujõuta õhusõiduk. Lisaks: Hiina riigipea kaval plaan uueks maailmakorraks, Saksamaa majanduse vähikäik ning pöördunud nafta hind.

Indrek Lepik

Xi Jinping tahab BRICSi-nimelist ühendust oluliselt laiendada.

Xi Jinping tahab BRICSi-nimelist ühendust oluliselt laiendada.
Foto: AP/Scanpix

See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.

Taaskord lendavad Ukraina droonid Moskva pihta, kuid need pole lennumasinad, mis jäävad lõppevat nädalat saatma. Kolmapäeva õhtul langes taevast Embraer Legacy 600 – kümme inimest pardal, kaks neist ninamehed täpselt kaks kuud tagasi toimunud ülestõusus Kremli vastu.

Prigožin on ilmselt surnud. Wagneri palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin kukkus oma kaasvõitleja Dmitri Utkini ja veel viie mehega (lisaks kaks pilooti ja stjuardess) Peterburi ja Moskva vahel alla. Kas lennuki tulistas alla õhutõrje? Ilmselt mitte. Kas pardal oli pomm? Võib-olla. Kas Prigožini surnukeha on sada protsenti tuvastatud ja ta kohe kindlasti ei ole maskeeritult mõnes kolmandas riigis? Lõpuni ei tea me sedagi. Kuid nagu ütles hiljuti Bellingcati üks eestvedajatest Christo Grozev: Prigožin korraldab kas uue ülestõusu või ta tapetakse.

Ka teised tahavad anda Ukrainale hävitajaid. Kui möödunud nädalal said Taani ja Holland loa anda oma hävitajad F-16 Ukrainale, siis nüüd teeb seda Norra. Ka Rootsi opositsioon ütleb, et Ukrainale tuleb hävitajaid anda, sedapuhku rootslaste endi Jas Gripeneid. Ukrainal on hävitajaid koledasti vaja, ehkki nagu ütles Äripäeva raadios ka kolonel Mart Vendla – imerelv see pole.

Trumpi pätipilt lõi Ühendriigid kihama. USA ekspresident Donald Trump lasi end neljapäeval Georgia osariigis vahistada ning tulenevalt osariigi seadusandlusest sai avalikuks ka tema niinimetatud pätipilt ehk mugshot. Sünge pilguga portree pani Trump ka ise sotsiaalmeediaplatvormile X, märkides sellega oma naasmist endisesse Twitterisse. Ekspresidenti süüdistatakse valimiste mõjutamises – täpsemini väljapressimise paragrahvi alusel.

Vabariiklased otsivad kandidaati. Ülejäänud vabariiklased pidasid aga sel nädalal debatti, kuhu oli kutsutud ka Trump, ent kes otsustas mitte osaleda. Kaheksast kandidaadist kuus kinnitasid, et toetaksid Trumpi presidendikandidaadina ka siis, kui ta kohtus süüdi mõistetaks. Debati vaatajate seas läbi viidud välkküsitluse järgi on napilt populaarseim kandidaat Florida kuberner Ron DeSantis, kelle edu Trumpi ees on mõõtmisvea suurune. Osa poliitikavaatlejate sõnul võib otsus debattidel osalemata jätta Trumpile populaarsuses kätte maksta.

Jaapan ja Hiina tülitsevad radioaktiivse vee üle. Jaapan hakkas laskma Fukushima tuumaelektrijaamast jahutusvett merre. ÜRO loal tehtud otsus on siiski vastuoluline ning reaktsioonina keelas Hiina Jaapani mereandide impordi – Hiina turg on Jaapanile aga ülioluline. 2011. aastal toimus tuumajaamas tsunami järel katastroof ning nüüdne käik on vajalik tuumajaama lõplikuks sulgemiseks. Teadlaste sõnul on inimesele selles vees ohtlik üksnes soolasus.

Läti sai uue peaministri. Lõunanaabrite sotsiaalkaitseministrist Evika Siliņast sai sel nädalal Läti uus peaminister. Tema parteikaaslane Krišjānis Kariņš pani ameti eelmisel nädalal maha, kui ei saanud koalitsioonikaaslastelt mandaati valitsusliidu laiendamiseks. Siliņa kinnitas, et tahab alustada uue valitsusega tööd septembri keskpaigast.

FOOKUSES: Käpuli Saksamaa, identiteedita BRICS ja segaduses rohepoliitika

Euroopa haige mees?

Uudised Saksamaalt on olnud viimastel nädalatel üha mustemates toonides. Ainsana G7 majandustest jäävad sakslased ilma majanduskasvust. Tööstusele hädavajalikku odavat gaasi enam pole ja Hiina on eksportturuna üha ettearvamatum. Liiati ehitavad protektsionistlikud hiinlased ise häid elektriautosid ja Saksa sisepõlemismootoritega masinaid ei vaja.

Nädalakiri Economist küsis eelmises numbris otse: kas Saksamaa on Euroopa haige mees? SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles saates "Globaalne pilk", et Saksamaa on märksa dünaamilisem, kui välja paistab, ning selle sajandi edu Euroopa partnerite ees saab praegu lihtsalt veidi kärbitud.

Samal ajal tõstavad aga Saksamaal pead äärmuslikumad poliitilised jõud. Juba kümnendi poliitilisse peavoolu kuulunud Alternativ für Deutschland (Alternatiiv Saksamaa jaoks - toim) on arvamusküsitluste järgi populaarsuselt teine erakond.

BRICS tahab laieneda

Ühendus BRICS tahab oma liikmeskonda laiendada. Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist – kõigi esitähtedest BRICS kokku tulebki – koosnev liidukene otsustas sel nädalal toimunud tippkohtumisel, et tahaks võtta kampa ka Saudi Araabia, Iraani, Araabia Ühendemiraadid, Egiptuse, Etioopia ja Argentina.

Hiina riigipea Xi Jinpingi nägemuses moodustaks BRICS maailmamajanduse uue keskme või vähemasti konkurendi lääneblokile. Sel ühendusel puudub aga harta, sekretariaat või üleüldse mingi koherentsem struktuur. Saudid ja iraanlased rebiksid üksteisel hea meelega kõrid välja, Etioopias on sisuliselt kodusõda ning Argentina on taaskord musternäidis vastutustundetust riigirahandusest.

Samas on selge, et senine maailmakord on muutumas ja USA ning teiste lääneriikide roll mingil määral hääbumas. Ent kas BRICS suudab leida ka muu ühisosa kui Läänele vastandumine, pole praegu kaugeltki selge.

Euroopa rohepoliitika külmlattu

Euroopa Liidu rohevolinik Frans Timmermans pani sel nädalal ameti maha, et naasta kodumaale Hollandisse, kus temast saab sügiseste üldvalimiste eel sotsialistide ja roheliste peaministrikandidaat. Pärast valitsusjuht Mark Rutte otsust suurest poliitikast taanduda on Madalmaade poliitika täielikus pöörises, sest kõigi seniste koalitsioonikaaslaste juhid teatasid niisamuti, et ei kandideeri novembris oma erakonna esinumbrina.

Euroopa Komisjonis pöörab see aga pea peale Ursula von der Leyeni kabineti rohepoliitika. Timmermansi asemel saab hollandlaste volinikuks ilmselt Wopke Hoekstra, kes esindab konservatiivseid kristlikke demokraate ehk EPPd. Just nemad on püüdnud viimasel ajal lahjendada Brüsseli kõikvõimalikke rohereforme.

Uuel aastal on ka Euroopas valimised, mistõttu löövad osa vaatlejaid von der Leyeni komisjonile juba hingekella – alles jäänud aeg tuleb lihtsalt ära tiksuda ja suurt reformimist pole enam oodata.

Mida toob tulevik?

Nafta hind suuri üllatusi ei too. Musta kulla hinnakasv jääb sel aastal ilmselt tagasihoidlikumaks, kui varem prognoositi. Turuetaloni Brenti hind on juba kaks nädalat langenud. Ühelt poolt pole tulnud Hiinast sellist nõudlust nagu prognoositi, teisalt on turul rohkem Iraani naftat, kus tootmine pole olnud nii suur viimased viis aastat. Võrreldes aastatagusega on nafta hind pea 15 protsenti madalam.

September toob tippkohtumisi. Kui BRICS kohtus augustis, siis suured tööstusriigid G20st saavad kokku 9. septembril. Lisaks sõjale Ukrainas on ühe teemana õhus kindlasti ka Hiina ebalev majandus. Üheksa päeva hiljem koguneb New Yorgis ÜRO peaassamblee.

Kuningas jõuab lõpuks Prantsusmaale. Septembris teeb lõpuks riigivisiidi Prantsusmaale ka Briti kuningas Charles III. Esialgu kevadesse plaanitud külastus jäi ära, sest Pariisis prügi põles ja rahvas märatses. Toona külastas kuningas lõpuks üksnes Saksamaad.

Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Mida toob tulevik?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised