Raimo Maasik (52) on kaugel tüüpilisest füüsikaõpetaja kuvandist – pikk kuju, patsis habe, hea huumor ja jõuline nakatav naer. Poolkogemata füüsikaõpetajaks saanud Maasik on ometi üle poole oma elust pühendanud laste õpetamisele ja nomineeriti tänavu aasta õpetaja tiitlile gümnaasiumiõpetaja kategoorias.

- Maasik on füüsikaklassi akendele riputanud kahepoolsed plakatid ja Albert Einsteini pildi, et ka möödajalutajad saaksid neist osa.
- Foto: Rahel Lepp
„Võimalik, et riigigümnaasiumi noored käivad õppejuhile kaebamas, et füüsikatunnis tuleb mõelda, aga ma ei kavatse ennast parandada,“ naeris Maasik, viidates enda õpetamismeetodile, mida ta juba paarkümmend aastat viljelenud on.
„Mina tulen klassi, kaks kätt taskus, ja esitan küsimusi,“ kirjeldas Maasik ja nagu selgub, puudub siin kunstiline liialdus. Õpikuid ei ole Maasik ammu kasutanud. „Muidugi, lapsed on erinevad ja kes vajab rohkem raame, saab kasutada digiõpikut või ka füüsilist õpikut, aga see ei ole kohustuslik,“ selgitas Maasik, kelle jaoks on põhiline, et lapsed jõuaksid ise vastusteni. See selgitab, miks õpetaja küsib ja lapsed vastavad, mitte vastupidi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.