Fermi Energia tuumajaama ehitamisest: inimesed on mures tuumaekspertide vähesuse ja jäätmete pärast
Eestimaalaste suur vastuseis tuumajaamale on pigem müüt, küll muretsetakse selle pärast, kas meil on piisavalt tuumavaldkonna eksperte ning mis saab tuumajäätmetest, ütles Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Diana Revjako Kunda tsemendimuuseumis pressibriifingul tänavu 17. aprillil.
Foto: Dmitri Fedotkin/ERR/Scanpix
„Võrreldes põlevkivienergeetikaga on erinevad keskkonnamõjud (tuumaenergia puhul - toim) küll tohutult väiksemad, aga vajavad siiski erakordset tähelepanu ja hoolt,“ sõnas Revjako, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti kaardistas Ida-Virumaal hiljuti avatud või lähiaastatel rajatavad tehased ning jõudis ootamatu järelduseni: piirkonda kavandatakse rohkem töökohti, kui on hiljutiste kurikuulsate sulgemiste tagajärjel kadunud.
Üks oluline etapp mis tahes suuprojekti õnnestumises on kohalike elanike kaasamine, kus seni on Eestil ette näidata hulk ebaõnnestumisi tselluloosivabrikust Nursipalu harjutusväljakuni.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.