- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
Ettevõtja võtab sama töötajat iga kuu kaheksa korda uuesti tööle
Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et tööturg oleks paindlikum – näiteks saaks tööaega omavahel kokku leppida, ise tööaega ja koormust määrata - siis seadused seda alati ei võimalda, rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius.
„Administreerimistöö paindliku töö reguleerimiseks on sedavõrd suur, et meil on selle peal mitu inimest tööl,“ selgitas ta.
SOL annab tööd enam kui 1000 inimesele, kes töötavad eri kohtades üle Eesti. Enamus neist osalise tööajaga ja suur osa teevad seda teise tööna ehk tööampsudena. Kui ettevõte vormistab kuus tööle umbes 150 töötajat, siis tegelikke inimesi on selle näitaja taga kordades vähem.
„Vahe tekib sellest, et meil on pakkuda tööampse ja töötu võib neid teha kaheksal päeval kuus. Aga meil pole vaja mitte kaheksa päeva järjest, vaid kokku,“ selgitas ta. Niisiis võetakse inimene hommikul tööle, õhtul lõpetatakse tööleping ja makstakse palk. Kaks päeva hiljem võetakse täpselt sama inimene hommikul tööle ja õhtul lõpetatakse leping ning makstakse palk. Ja nii edasi.
„Kuu jooksul tuleb see inimene kaheksa korda tööle ja läheb kaheksa korda ära, nii see 150 lepingut kokku tulebki.“
Rohkem tööd, aga teise tööandja juures
Kuna aasta jooksul suhtleb ettevõtte värbamisosakond tuhandete inimestega, läheb selle töö tegemiseks tema sõnul palju liigset ja mõttetut vaeva, kuigi vabamat töökorraldust soovivad seejuures nii tööandja kui töötajad.
„Uus põlvkond, kes tuleb tööturule, tahab kindlasti oma elu paindlikumalt korraldada. Nad ei mõtle nii, et asun nüüd sellele töökohale ja käin viis päeva nädalas kellast-kellani tööl. Nad tahavad võtta pikemaid pause, minna vahepeal kuhugi edasi õppima, koguda raha mingisuguseks järgmiseks eluetapiks,“ selgitas tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop. „Meie enda elud ei ole ju ka nii stabiilsed, et igas eluetapis või aastaajal on samasugune energiatase või tahe pingutada. Päris elu võiks nüüd töösuhetesse ka jõuda.“
Näiteks noorem põlvkond arste ja õdesid oleks tema sõnul valmis töötama kuus kuud intensiivselt selleks, et minna mitmeks kuuks maailma reisima. „Vaatame teineteisele kurva näoga otsa, et me kahjuks ei saa lubada rohkem töötada. Paradoksaalselt võib ta seda lisakoormust mujal võtta, aga meie juures ei või,“ selgitas ta.
Vaatame teineteisele kurva näoga otsa, et me kahjuks ei saa lubada rohkem töötada. Paradoksaalselt võib ta seda lisakoormust mujal võtta, aga meie juures ei või.
Meliva juht
Pius täiendas, et korrashoiuvaldkonna eripära on ka see, et see on olnud ja jääb ka edaspidi lisatööks. „Enamus meie inimesi töötavad päristööna kuskil mujal ja teevad meie juures erinevatel põhjustel lisa. Näiteks kasutavad seda võimalust töötud, kellel kolme aasta tagune seadusemuudatus lubab mõnikümmend lisatundi tööampse teha nii, et töötustaatus ei katke. „Meil tööd ju on,“ selgitas Pius. „Seoses inflatsiooniga rõhusime eelmisel aastal sellele, et tule lisatööle. Oled muidu raamatupidajana või meditsiinialal, aga ei pea lisasissetuleku teenimiseks raskele füüsilisele tööle minema – tee oma tööd edasi, paarkümmend tundi meie juures lisaks ja sealt see paindlikkuse vajadus tuleb.“
Tõrvatilgad rikuvad kõik ka ülejäänute jaoks ära
Hetkel kuum
Viimase kolme aasta jooksul on rida tööõiguse sätted siiski paindlikumaks muutunud. Näiteks lisaks töötutele lubatud tööampsudele lisandus eelmise aasta lõpus iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste, kaugtöö vastutus jaguneb tööandja ja töötaja vahel ning kaubanduses prooviti paindlikku tööaja kokku leppimist muutuvtundide projektiga, mis küll bürokraatia tõttu asjaosaliste hinnangul ebaõnnestus, kuid annab õppetunde edasiseks.
Suuremaid samme takistab muidu paindlikkusele kahe käega alla kirjutava Tööinspektsiooni juhi Kaire Saarepi sõnul astumast see, et kõik tööandjad ei ole eesrindlikud ega hooli töötajast, tema tervisest ja toimetulekust. “Meil on üks kohtukaasus pooleli, kus töötajad töötavad laeva peale 90 tundi nädalas. Tööandja on meiega kohtus, sest ta ütleb, et see on täiesti normaalne ja nad ise tahavad. Kas ikka päriselt tahavad?“ selgitas ta. „Kõik need piirangud on sellepärast tehtud, et me kaitseme kedagi. Antud juhul töötaja tervist.“
Alopi sõnul võib järelevalve vaade ja mulje olla mõjutatud sellest, et tegeletaksegi konfliktsete olukordadega, kuid see pole kogu pilt. „Ettevõtjana tean, et kõik kliendid ei ole heatahtlikud või töötaja kiuslik, aga kui teeksin oma protsesse ja töökorraldust ning klientidele pakutavat nende problemaatiliste järgi, siis oleksin omadega väga suures ummikus,“ rääkis ta.
„Öeldakse, et haamer näeb igal pool naelu. Kui tegeleda igapäevaselt probleemidega, siis võib tunduda, et kõik tööandjad tahaksid oma positsiooni ära kasutada. Tihti on see töötajapoolne soov saada suuremat paindlikkust ja mitte võtta täiskoormust.“ Lisaks pole tema sõnul paljudes töösuhetes tasakaalupunkt enam selline, et tööandja on jõupositsioonil ja töötaja ei suuda enda eest seista. Osalt on seda tinginud ka süvenev oskustega töötajate puudus, mistõttu valivad talendid omale tööandjad ja sõnastavad ootused. Töötaja jõuõlg muutub üksnes kaalukamaks, sest demograafiliste trendide tõttu jääb igal aastal tööturult välja tuhandeid töötajaid.
Töölepinguseadus vajab värskendust
Paljud töötajad soovivad teha lühikesi tööotsi ja mitte siduda ennast pikalt ühe tööandjaga või on tööandjatel pakkuda tööd lühiajaliselt. Seadus pole piisavalt paindlik lühiajalise töö tegemiseks, kuid selleks kasutatavad erinevad võlaõiguslikud lepingud jätavad töötajad ilma sotsiaalse kaitseta ja tähtajalise töölepingu sõlmimine on piirav.
Töökoormus – kokkulepe töötaja ja tööandja vahel
Tööajapaindlikkus on eriti oluline just vähem hõivatud inimeste puhul, kellel on täistööajaga töötamisel takistused nagu lähedaste hooldus, õpingud, teine töökoht või tervislikud põhjused. Töökoormust võiks määratleda ajavahemikena, näiteks muutuvtundidena, töölepingus kokkuleppel töötajaga.
Välistööjõu värbamine vajab restarti
Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed rangeimad ja räsivad koos kõrged tööjõukuludega majandusruumi konkurentsivõimet. Tööturul valitseb töötajate puudus ja seetõttu soovitavad tööandjad kaotada sisserände piirarvu ja juhtida välistöötajate kasutamist teiste võtetega. Näiteks korrastada välismaalaste infosüsteemid ja võimaldada andmete ristkasutust.
Allikas: Eesti Tööandjate keskliit, Tööandjate manifest
Seotud lood
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele