Maksu- ja tolliamet loodab teenida juhendi sisseseadmisel aastas ligi 10 miljonit eurot rohkem maksutulu praeguselt hallilt alalt.
Foto: Liis Treimann
Eestis ostetakse ettevõtteid tihtipeale ühe kindla skeemi alusel, kus ostuks kulunud raha jääb laenuna koormama ostetud ettevõtet. Sellel on konkreetseid põhjuseid: näiteks tahavad finantseerijad, et laen oleks võimalikult lähedal tulevasele rahaallikale ehk siis kositavale ettevõttele. Aga see pakub ka ebaausa võimaluse viia aastate jooksul terve ostusumma jagu kasumit ja intressid takkapihta ettevõttest maksuvabalt välja.
Ettevõtjad püüdsid eelmisel aastal skeemitada tulumaksuga moel, mille eest on juba karistatud ja avalikkuse ette toodud Meie kauplusteketi omanikud. Maksuametit üllatab, et sama vana skeemi ikka ja jälle kasutatakse – kohe jäädakse ju vahele.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?