- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,12%7 668,3
- DOW 30−0,24%53 446,35
- Nasdaq −0,38%26 053,19
- FTSE 1000,3%10 919,08
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,28
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,12%7 668,3
- DOW 30−0,24%53 446,35
- Nasdaq −0,38%26 053,19
- FTSE 1000,3%10 919,08
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,28
Olime jõudnud sellisesse etappi, et otsisime endale uut väljundit ja tahtsime kuskil Eestis teha midagi sellist, mis oleks päris asi. Meid kõnetas see vana hoone, mis oli ka suhteliselt odavalt saada, meenutas Raido Toonekurg.
2017. aastal otsustasid nad osta ära Varangu mõisa kunagise viinavabriku, kuhu hakkasid rajama sündmuskeskust.
Enne Varangu viinaköögi ostu sõitsid Maarja ja Raido mööda Eestit ringi, et leida kõige sobivaim koht, kus oma unistus teostada. Parematel aegadel on Eestis olnud üle 700 viinavabriku ja viinaköögi ning paljud neist hoonetest seisavad nüüd tühjana ja ootavad uut omanikku.
Varangu ostu kasuks kallutas perekond Toonekurge kaks olulist argumenti. Esiteks oli hoone suhteliselt heas seisukorras ja lisaks asub Varangu Tallinnale lähedal. „On suur vahe, kas sõitmiseks kulub kaks ja pool tundi või ainult tund,“ märkis Maarja.
Hoone oli küll räämas, aga eelmised omanikud olid hoidnud sellel silma peal. Seinad olid püsti ja eterniitkatus peal. Nägime mujal Eestis palju kehvemas seisus vanu viinakööke, Varangu oli pigem heas seisus, rääkis Raido.
Otsest varasemat kokkupuudet Varanguga abikaasadele ei olnud. Raido on pärit Põlvamaalt ning Maarja Tallinnast. Talvised koolivaheajad veetis aga Maarja vanavanemate juures Väike-Maarjas, kuhu nad tulid 1980ndate alguses kolhoosi tööle. Lisaks oli vanavanematel ka suvekodu Võsu lähedal. „Kui mujal Eestis lund ei olnud, siis Väike-Maarjas ikka oli. Ning suved veetsime Võsu lähedal, kus meil suvitab seal juba neljas põlvkond,“ ütles Maarja.
Hoone renoveerimistöödega alustati 2019. aastal ning 2020. aasta kevadel, koroonaepideemia puhkemisega samal ajal, sai hoone valmis. Seetõttu oli sündmuskeskusega alustamine keeruline, sest üritusi korraldasid üksikud kliendid. Uue hoone plussiks oli aga see, et ruumi oli palju ja seetõttu oli lihtne epideemia ajal kehtestatud piiranguid täita, külastajatel oli võimalik hoida nõutud distantsi.
Perekond Toonekurel on kaks eesmärki. Hoone on 115 aastat vana ning omanikud loodavad, et vähemalt järgmised 100 aastat kestab see hoone veel. Teine eesmärk on olla hoonesse rajatud sündmuskeskuse tegevusega jooksvalt nullis või väikeses plussis. Raido sõnul ei ole eesmärk kiiresti viinakööki paigutatud raha tagasi teenida.
Selleks, et Lääne-Virumaal turistide arv kasvaks, tuleb Raido sõnul pöörata tähelepanu kahele olulisele tegurile. Nendeks on majutus ja toitlustus, et kujuneks maakonnas välja mitu tõmbekeskust, kus inimesed saaksid pikemalt peatuda. Omavalitsused võiksid üritada meelitada maakonda mõne tuntud toitlustusketi. Näiteks renoveerida mõni omavalitsusele kuuluv hoone ja pakkuda seda pikaajaliselt soodsalt rendile.
Turistide meelitamist iseloomustab Raido sõnade kohaselt muna-kana efekt. Turist ei tule, kui ei ole ettevõtjaid, kes talle teenuseid pakub ja ettevõtja ei tule enne teenuseid pakkuma, kui pole piisavalt turiste.
Nii sise- kui välisturistile on oluline, et Lääne-Virumaale tekiks kolm-neli tõmbekeskust, kus on olemas nii majutus kui ka toitlustus ning siis inimesed jäävad võibolla ka Lääne-Virumaale pikemalt peatuma, mitte ei sõida mõne ürituse järel tagasi koju, rääkisid Maarja ja Raido.
Hetkel kuum
Rakveres on selliseks kohaks Aqva spaa, kuid sellest jääb väheks, sest spaa on sageli välja müüdud.
Raido hinnangul on Lääne-Virumaa trumbiks lähedus Tallinnale. Autoga kulub Tallinnast Lääne-Virumaale sama kaua kui näiteks Viimsist Mustamäele sõita. „Ma usun, et nelja-viie aasta perspektiiv turismi seisukohast on Lääne-Virumaal positiivne, sest üha rohkem inimesi sõidab mööda Eestit ringi. Üha rohkem inimesi eelistab minna ka kontoritest ära, teha tööd kodukontorites. Inimesed otsivad linnalähedust ja tund aega autosõidule kulutada on mõistlik aeg,“ rääkis Raido.
Kuula vestlust Maarja ja Raido Toonekurega siit:
Saadet “Virupärane ettevõtlus” toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üheksal aktsial nähakse kasvuruumi
Tagasi Äripäeva esilehele