- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,29%7 708,88
- DOW 30−0,08%53 527,93
- Nasdaq −0,54%26 398,39
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,29%7 708,88
- DOW 30−0,08%53 527,93
- Nasdaq −0,54%26 398,39
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
Rohepööre ei tähenda üksnes looduskaitset, vaid pigem majanduse arengu strateegiat. “Kui mõelda tulevasele majandusmudelile ja turgudele, kus kasv toimub, siis on need tihedalt seotud taastuvenergia ja ringmajandusega,” ütles Rute ja tõdes, et just neid valdkondi on üle Euroopa liiga vähe rahastatud.
Kust leida vajalikeks investeeringuteks raha? Rute selgitas, et Euroopas nähakse vaeva, et parandada avaliku sektori rahastust. Praegu on tema sõnutsi riigihanked n-ö pimedad ehk pole selge, kust tehnoloogiad pärinevad või kuidas on toodetud. Riigihanked peaksid aga toetama neid ettevõtteid, kes pakuvad keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Seda enam, et avaliku sektori hanked moodustavad umbes 14% lisandväärtusest. “Me peaksime olema teadlikumad sellest, kas mingisugune tehnoloogia või seade, mida me ostame, on toodetud vastutustundlikult – kas on kasutatud näiteks lapstööjõudu või on keskkonnajalajälg liiga suur,” lausus ta.
Sellele peab kaasa aitama ka Euroopa Liit, mis on astunud sammu seadusandliku raamistiku kiireks uuendamiseks. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni eelmise ametiaja jooksul oli tugevam rõhk keskkonnahoiul. Nüüd on fookus konkurentsivõimel, kuigi keskkonnasääst pole kuhugi kadunud, selgitas Rute.
“Taastuvenergia ja ringmajandusel põhineva majandusmudeli elluviimine jätkub, kuid uue mandaadi ajal pööratakse rohkem tähelepanu mittevajaliku bürokraatia vähendamisele ja uute taristute ning tehnoloogiate arendamisele,” rääkis ta ja lisas, et olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö.
Potentsiaali mitmes sektoris
Lääneriigid otsivad võimalusi, kuidas teha järgmine arenguhüpe. Eesti peab kannul püsima, kuid meie majanduse peamine väljakutse on Rute sõnul vältida n-ö keskmise sissetuleku lõksu (ingl middle income trap).
Keskenduda tuleks tugevustele, eriti kõrgema lisandväärtusega sektorites, märkis ta. Rute loetleb mitu sellist sektorit. Esiteks transiit ja logistika, kuigi nende sektorite tulevik sõltub ka geopoliitilisest olukorrast. Teiseks ressursiväärindamise ja ehitussektor, eriti kaasaegsed ehitusmaterjalid ja lahendused, mis aitavad parandada elukeskkonda. Kolmandaks mikroelektroonika.
Kui tahame olla konkurentsivõimelised ka 2040. aastal, peame arendama uusi tehnoloogiaid ja teenuseid ning sihipäraselt investeerima, tõdes Rute. “Kui vaadata sektorit haaval, siis leiame kindlasti kasvukohti, mis pole meile võõrad, kuid vajavad järgmise arenguhüppe tegemiseks tehnoloogia arendust ja suunatud investeeringuid.”
Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute esineb 8. novembril 2024 Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Tasakaalus majanduse foorumil „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.
Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.
Digi kannab jätkuvalt
Selleks, et Eesti tooted eristuksid ja oleksid kõrge lisandväärtusega, tuleb Rute hinnangul panustada brändingule ja kulude kontrollimisele. Eesti võiks ära kasutada oma põhjamaise ja innovaatilise riigi kuvandit, mis on üles ehitatud digiedule, aga lisada sellele jätkusuutlikkuse nurk, selgitas ta. Näiteks võiks tema meelest turundada mahepõllumajandust või metsa.
Kulude kokkuhoid eeldab odavama taastuvenergia kasutamist, aga ka robotiseerimist ja tootmise automatiseerimist. Digitaliseerimine ja robotiseerimine on valdkonnad, kus Rute näeb Eestil kasvuvõimalusi. “Selle kaudu saaksime pakkuda maailmaturul innovatiivseid lahendusi ja säilitada konkurentsivõime kõrgete sisendkulude tingimustes,” ütles ta.
Rohkem noorust
Ettevõtlikkuse poolest paistame võrreldes Vana-Euroopaga silma, sest meil räägitakse ettevõtlusest ja startupidest. “Eestis võiksime jätkata ettevõtliku ellusuhtumise toetamist, edulugude jagamist ja ettevõtete uuenduste sisseviimist,” lausus ta.
Selleks, et ambitsioon ei raugeks, on Rute sõnutsi vaja noort energiat juhtide sekka. Kui praegu ringi vaadata, on mitme erialaliidu juhid endiselt samad inimesed, kas ka 20 aastat tagasi, lisas ta.
“Võib-olla tuleb ühel hetkel Eestis põlvkonnavahetus, kus uued inimesed, uue energia ja uute ideedega astuvad esile. See võib omakorda viia kiiremate ja suuremate muudatusteni, mis toovad meie majandusse värsket hingamist ja ambitsiooni,” tõdes Rute.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele