Galerii: moetööstus otsis viise kiirmoe ohjamiseks
Eesti pole veel kestlikuks moepöördeks valmis, kuid see mõjutab ka siinsete tarbijate ostlemisharjumusi, tõdeti Viru Keskuse ja Estonian Fashion Festivali (EFF) korraldatud targa tarbimise päeval.
Eesti koolidest tuleb tipptasemel disainereid ja Eesti disain on nii soliidse maine omandanud, et seda kasutatakse ära masstoodangu müümiseks, kirjutab Äripäev.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Korduskasutamine on küll aina populaarsem, aga langenud on tekstiili kvaliteet. Nüüd otsitakse probleemile lahendust.
Kestlikkusaruandluse kohustus isegi ei terenda Uuskasutuskeskusele. Sotsiaalse ettevõttena ei ole nende eesmärk kasumit teenida, kuigi äri tuleb käimas hoida. Ometigi avaldas keskus teise kestlikkusaruande. ESG on neile pigem maine küsimus.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.