Valitsus lihtsustab välismaise oskustööjõu värbamist

Koalitsoonilepe ei tõota head, rääkisid Äripäevale ettevõtjad, kes muretsevad siinsete firmade konkurentsivõime ning ettevõtete tulumaksu pärast.

BLRT Grupi peamisel omanikul Fjodor Bermanil jagub valitsuse kohta häid sõnu: esimest korda on mereriigi loosungiga lehvitamise asemel laevaehituse vastu tegelikult huvi tuntud ja ka kasumimaksu peab ta paremaks kui teisi välja käidud variante.

Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.

Tööandjate keskliidu juhil Arto Aasal on võõrtööjõu kvoodi asjus mõistlik ettepanek, selle võikski ellu viia, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.