Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Pärast Eesti elektrisüsteemi Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust lahti ühendamist kulub Eestil Baltikumi elektri salvestusele ning tarbimise juhtimisele aastas ca 60 miljonit eurot, märkis kliimaministeerium. Eleringi pakutud metoodika kohaselt oleksid selle kulu alates järgmise aasta veebruarist tasunud võrdselt tarbijad ja tootjad – 5,31 eurot iga tarbitud MWh kohta.
Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates “Energiatund” Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Hajusenergeetika kasvust rääkides osutatakse ohukohale, et päikeseelektri osakaalu suurenemine loob ettearvamatust. Vähem on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et tootvad tarbijad annavad elektrisüsteemi tasakaalustamisse olulise panuse, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.
Raske on nõustuda uue ja ootamatu sagedusreservide kulude katmise tasuga, mis saab meil olema suurem kui teistes riikides ja mis annaks täiendava hoobi meie konkurentsivõimele, kirjutab Estonian Celli juht Siiri Lahe vastuses teemaveebi Tööstusuudised arvamusliidrite küsitlusele.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?