Efteni kinnisvarafond pälvis maailmas tunnustatud jätkusuutlikkuse märgise

Pärast viimast ehitusbuumi on planeerimispraktikad küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna, et saavutada tõeliselt jätkusuutlik elukeskkond. Millised on lahendused, et valglinnastumise negatiivset mõju vähendada, sellest kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

ESG on kinnisvarasektoris üha tähtsamal kohal. Madalad palgad on endiselt probleem, kuid lisaks palganumbrile hinnatakse ka lisaväärtusi. Näiteks seda, et juhid käivad lund lükkamas ja lehti riisumas.

Eelkõige Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus on viimasel ajal leidnud Tallinna linnaruumist ainulaadsusi, mida arendada. “Tõesti, ei ole küsimust, mille vastus oleks kinnisvara, aga selleni ma juhuste läbi jõudsin,” kostis Hinrikus ise.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.