Keset Lapimaad avatakse ilmselt peagi kullakaevandus, sest Kanada kaevanduskontsern Rupert Resources tegi kindlaks, et kulda leidub seal vägagi kaevandatavas koguses.
Kaevandusfirma puurimised näitasid mitme miljoni untsiga kulla leiukohta Põhja-Soomes.
Foto: Rupert Resources
Ruperti teostatavusuuringu järgi on kulda piirkonnas palju – 3,5 miljonit troiuntsi, kirjutas Kauppalehti. Kulla praeguse 3000 dollari suuruse untsi hinna juures teeks see kulla väärtuseks umbes 10 miljardit eurot.
Ainuüksi riiklikust pensionist elamise väljavaated halvenevad iga aastaga. II ja III sambal on potentsiaali seda pinget leevendada, kuid ka need alternatiivid vajavad tugevdamist. Füüsiline kuld võib selles aidata, kirjutab Äripäeva börsiajakirjanik Dmitri Fefilov.
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.