OÜtamine ja tööjõumaksudega nihverdamine: seadust hakkas rikkuma uus ärivaldkond
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Kui 2023. aastal teenisid eraisikud platvormide kaudu kokku üle 73 miljoni euro, siis 2024. aastal ulatub eraisikute platvormitulude summa 102 miljoni euroni, andis teada maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.