Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

Jaaninädalal, mil eestlased trotsisid vihmast külma, toimus Euroopas kaks suurt poliitilist koosviibimist. Esmalt Haagis NATO tippkohtumine, seejärel Brüsselis Euroopa Ülemkogu. Ehkki suuri saavutusi pole raporteerida kummaltki, jääb siiski võiduna kõlama see, et ka mingit jama ei toimunud. Praegusel ajal ongi latt umbes nõnda madalal.

“Kui ma poleks NATOga, ei oleks ma siin,” lausus alliansi ees USA president Donald Trump. See tähendab, et kollektiivkaitset defineeriv aluslepingu viies artikkel võiks vähemasti sõnades endiselt kehtida. Seevastu uued sanktsioonid Venemaa vastu lohisevad nii ameeriklaste kui ka slovakkide-ungarlaste tõttu.

Järgneva nädala jooksul püüavad Ameerika kaubanduspartnerid Washingtoniga mingit sorti kokkuleppele jõuda, enne kui kukub kell ning taastuvad kõrged tollid. Ja maailm püüab aru saada, kas Venemaa suvine pealetung Ukrainale on juba läbi kukkunud või kogub alles hoogu.

Alanud nädala briifingu kese on seekord Venemaa majandusel. Selsamal, mis sõltuvalt perspektiivist on iga päev kokku kukkumas või hoopiski õitsemas ja uusi kõrgusi vallutamas.

Lõunapoolne Euroopa ägab kuuma käes. Osa Hispaaniat kannatab praegu julgelt üle 40kraadiseid temperatuure, mis kohalike ekspertide sõnul võib tähendada mitme tuhande inimese varajast surma. Prantsusmaal on kuumakraadid kaasa toonud ulatuslikke metsapõlenguid ja Itaaliaski on termomeetrinäit vähemalt 35 kraadi. Isegi Saksamaal ja Hollandis kutsub terviseametkond ettevaatusele.