• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,21%7 714,71
  • DOW 30−0,01%53 565,25
  • Nasdaq −0,41%26 432
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,76
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,21%7 714,71
  • DOW 30−0,01%53 565,25
  • Nasdaq −0,41%26 432
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,76
Eesti maapõues leidub maavara, mida hakatakse lähiaastail kümnetes miljonides tonnides pinnale kaevama ja mille kasutus kahekordistaks teede eluiga. Lahendust ootavad paar kriitilist takistust.
Energiasalv rajab Paldiski pankrannikule vesisalvestit, selle käigus tuleb maapinnale 38 miljonit tonni gneissi, mida kasutada teedeehituses.
  • Energiasalv rajab Paldiski pankrannikule vesisalvestit, selle käigus tuleb maapinnale 38 miljonit tonni gneissi, mida kasutada teedeehituses.
  • Foto: Energiasalv
Kuigi riigi peateede olukord on tänu Euroopa rahadele küllalt hea, avaneb kurvem pilt väiksemates kohtades, tõdes TalTechi teetehnika lektor ja teedeinsener Ain Kendra Äripäeva raadiosaates “Kestlikul kursil”.
Kendra selgitas, et Eestis kasutatakse teedeehituses võimalikult palju paekivi, ent Põhjamaades paasi teedes ei kasutata. Skandinaavial on võtta graniiti, mida meie impordime.
Teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht, tõdes, et me ei väärinda oma loodusvarasid mõistlikult.

Rail Balticaks jäi hiljaks

Transpordimured kerkisid esile ka Rail Balticaga.
Viis aastat tagasi Rail Balticat planeerides räägiti samuti, et trassi ehituses saaks kasutada üle kolme miljoni tonni põlevkivi aherainet. Tooming nentis, et ta kasutab oma projektides aherainet, kuid ulatuslikult seda ei tehta.
Kendra sõnul on takistuseks transpordikulud. “Kui Rail Baltical oleks olnud tõsine tahtmine seda (aherainet - toim) kasutada, siis oleks nad korraldanud massveod rongiga Ida-Virust kusagile trassi äärde,” ütles ta.
Kuna materjalikasutus jäetakse ehitaja otsustada, valib ta hinna järgi ning aheraine ei pääse löögile. Gneisi puhul aitaks transpordikulusid alla tuua Tallinna ringraudtee, märkis Kendra.
Selleks, et nii aherainet kui gneissi oleks majanduslikult mõttekas kasutada, peaks Kendra sõnutsi tõstma tavakillustiku ja liiva kasutustasu nii palju kõrgemaks, et need konkureeriksid aheraine ja gneisi kasutustasudega. Kasutustasu makstakse riigile kaevandamisõiguse eest ehk tegu on riigimaksuga.
Kas gneiss võiks jõuda Rail Baltica ehitusse? Tooming möönis, et seda ei juhtu, sest suurtes projektides hangitakse materjalid aastaid enne, kui neid vaja on. “Augu rajamine oleks pidanud natuke varasemaks viima, siis me oleksime kindlasti ballastikihist ära saanud kasutada,” lausus ta.
Kuigi Rail Balticas gneissi enam kasutada ei saa, siis Tooming ja Kendra tahaks materjalikasutust näha lähiaastail Eesti teedes.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele