Trump kaotas Hiinas, sama ähvardab ka kohtus

Alanud nädal on suures globaalpoliitikas ameeriklaste päralt. Juba täna õhtul valivad newyorklased omale linnapea ja kui kõik läheb prognooside järgi, toimub maailma finantspealinnas väiksemat sorti revolutsioon — meeriks ei saa mitte vana rahaga võsuke mõnest suurest poliitperest, vaid 34aastane islamiusuline immigrant, kes jutlustab sotsialismi.

Ometi pole see lugu kaugelt nii mustvalge, kui ülal esitatud karikatuur võiks näidata. Ajal, mil rahutuvi Donald Trump, kes veel mõne nädala eest jahtis Nobeli preemiat, ähvardab sõjaga küll Nigeeriat, küll Venezuelat, on olnud USA föderaalaparaat lukus rekordilised 35 päeva. Trumpi lubadus võita ja ameeriklaste elujärge parandada on suures kontrastis möödunud nädala järeleandmistega Hiinale ja tõsiasjaga, et kümned miljonid on jäänud valitsusseisaku tõttu ilma hädavajalikest toidutalongidest. Liiati võivad osutuda tollid kõige tipuks kehtetuks.

Hollandis karistas hääleõiguslik kodanik haldussuutmatuid parempopuliste sellega, et valis tagasi tsentristid. Tšehhis loovutasid tsentristid aga valitsemisteatepulga radikaalidele, kelle programmis lubadus lahkuda nii Euroopa Liidust kui ka NATOst. Selget lainet paremale või vasakule ei peegelda kumbki, nii nagu New Yorgis tehtud otsuse tagajärjed selguvad paremal juhul alles aasta pärast. Kõigest sellest allpool lähemalt.

Vene väed jahivad Pokrovskit. Viimase nädalaga on lahingud Donetski oblastis läinud üha kriitilisemaks, kui Ukraina väed on rindelinnas Pokrovskis üha selgema surve all. Kiiev saatis möödunud nädalal tule alla lausa eriväed, et olukorda stabiliseerida, ent nagu paljude teistegi rindelinnadega on selge, et aasta ja enam turmtuld muudab positsioonide kaitsmise lõpuks liigkeeruliseks.