Lätis küpseb plaan jätta eestlased Rail Balticul lõksu

Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul ootaks valdkonda järsk kukkumine ilma Rail Balticuta, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, kuna sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.

Lääne-Eesti jaoks on üliolulised taristuprojektid nagu Rail Baltic ja maanteede ehitus, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäita Aivar Hundimägi, kes jagas Äripäeva raadios värskeid muljeid piirkonna edukate ettevõtete tunnustusürituselt.

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Värskest ehitusmaterjalide tootjate TOPi andmetest nähtub, et kindlamalt tundsid end 2024. aastal ettevõtted, mis said osa suurtest riiklikest töödest.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.