Pangad ei taha pettuste eest vastutada: inimestel kaoks valvsus
Euroopa Liidu kokkuleppe järgi peaksid pangad hakkama vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Pangaliit pelgab aga, et muudatus võtaks inimeselt valvsuse kaitsta oma raha ning pettuste hulk kasvaks.
Vormub plaan, mille järgi peaksid makseteenuse pakkujad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha.
Foto: Raul Mee
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu sõlmisid kokkuleppe, mis paneks pangad ja makseteenuse pakkujad vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium ütles Äripäevale, et ministeeriumis on plaan vormumas. Tema sõnul on makseteenusepakkujad aga regulatsiooni vastu, tuues üheks argumendiks, et pettused on nende mõjualast väljaspool ning nemad ei saa mõjutada kliendi käitumist.
Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhilt Elari Haugaselt, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.
Turunduskooli omanik tahtis dokumenti vahetada, kuid oleks peaaegu oma rahast ilma jäänud ja kahtlustas politseid teabe lekitamises. Teda päästis vaid üks detail, mida kelmid ei teadnud.
Lätis loodud võrgustikku kasutati rohkem kui 3000 inimeselt ligikaudu 5 miljoni euro väljapetmiseks, kuni Eesti politsei kogutud info peale käima läinud suur politseioperatsioon nad oktoobris vahele võttis.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.