Eesti võrdsete palkade direktiivi üle ei võta

Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.

Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.

Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See tähendab, et naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem. Palgalõhe on Eestis aastatega vähenenud, aga on ikka Euroopa suurim. Ka paistame Euroopas negatiivselt silma selle poolest, et majanduslik võim on meeste käes.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.