• OMX Baltic−0,24%313,93
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,05%2 142,98
  • OMX Vilnius−0,32%1 501,32
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,13%10 806,84
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • OMX Baltic−0,24%313,93
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,05%2 142,98
  • OMX Vilnius−0,32%1 501,32
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,13%10 806,84
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,6
Üldiselt võib jahipidamist pidada pigem kalliks hobiks, aga nagu teisigi hobisid, saab seda harrastada ka igaühele taskukohasel tasemel.
Hobijahimees Ilo Rannu sõnul on jahipidamisest 99% vaikset aega, mil loomi jälgitakse.
  • Hobijahimees Ilo Rannu sõnul on jahipidamisest 99% vaikset aega, mil loomi jälgitakse.
  • Foto: Eiko Kink, Äripäev
Tavapärane ettekujutus jahil käimisest on midagi filmilikku – klähvivad koerad ja suur kamp relvadega mehi, seljas oranžid vestid, kogunevad hommikul metsaserval, et jahile minna. Järgmises kaadris tullakse metsast välja juba kütitud loomadega.
Tegelikult on see vaid murdosa jahist, mis ei käi iial nii kiiresti. Suure osa ajast ümbritseb jahimehi looduse otsatu vaikus.
“Mina käin jahil, sest on loodus ja seal on rahulik, 99% ajast on vaikne,” ütles Kitman Thulema juht Ilo Rannu, mitmendat põlve jahimees. “Jaht koosneb suures osas jälgimisest – lõviosa ajast käiakse metsas jälgimas, loomi loendamas, jälgi lugemas ning uurimas, kus loomad liiguvad, aga ka lisasöötmist tegemas,” rääkis Rannu. Jahil käimine tähendab tema sõnul eelkõige loodusearmastust ning loodusega sina peale saamist.
Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm tõi välja, et näiteks vere talumine ei ole jahimeheks hakkamisel kriteeriumiks. “Inimesed tajuvad tihti looma ja inimese verd erinevalt.” Ta lisas, et talle meeldiks, kui tõeline jahimees oskaks enda ümber keskkonda ja loodust hinnata, oskaks olla tasakaalukas ja mõistaks, et esimese hooga ei pea alati looma küttima asuma.
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid ehk jahieetika
Jahipidamise juures on väga oluline jahieetika ehk jahimeeste kirjutamata reeglid. Nõmme sõnul peab arvestama, et sellest üksi ei piisa, kui jahiseadus on peas. “Hea tava on, et emaslooma ei kütita kunagi poegade eest ära ja tugev elujõus isasloom jäetakse ellu,” tõi ta näiteid.
Pane tähele
Mida pead teadma jahipidamisest?
Jahiaasta kestab 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.
Lubatud jahipidamisviisid: hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht, urujaht, uluki püüdmine.
Jahitunnistus: tohib anda vähemalt 16aastasele isikule, kes on läbinud jahinduskoolituse ning jahiteooria eksami edukalt sooritanud. Ei anta isikule, kellelt on karistusena ära võetud jahipidamise õigus ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud.
Jahiluba: annab õiguse pidada ulukile jahti. Antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule.
Karistused: Jahitunnistuseta jahipidamise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Jahiloata jahipidamise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.
Keelatud: viibida alkoholi-, narko- või psühhotroopsete ainete joobes, pidada jahti rikkis relvaga, suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele, tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta, samuti nähtavate hoonete suunas, lüüa relvaga haavatud ulukit, panna käest ära laetud relv, jätta relv järelevalveta teisele isikule kätte­saadavasse kohta.
Allikas: jahiseadus
Nii Rannu kui ka Nõmm rõhutasid ohutuse ja distsipliini olulisust. “Kui ühisjahi korras läheb suur hulk mehi püssidega metsa, peab kord ja distsipliin hea olema. Selleks valivad jahimehed endale jahijuhataja, kellel on suur vastutus.” Rannu lisas, et ühtegi jahijuhataja korraldust ­eirata ei või.
Millest alustada?
Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm soovitab algajal jahihuvilisel alaga tutvumiseks esmalt jahil kaasas käia ning vastavat kirjandust uurida.
Umbes poolteist kuud kestvaid koolitusi, mille järel eksami sooritanutele väljastatakse jahitunnistus, korraldatakse Pärnumaal, aga ka mujal Eestis korra aastas – kevaditi. Mõnel pool ka teist korda aastas – sügisel. Päris igas maakonnas koolitusi ei toimu.
Koolituse teoreetilises pooles käiakse läbi sellised teemad, nagu ulukihoole, ulukibioloogia, jahialased õigusaktid, keskkonnakaitse, jahipidamine, jahirelvad, laskemoon ja laskmine ning esmaabi. “Koolitus lõpeb jahinduse teoreetilise ja praktilise koolituse eksamitega. Teoreetiline eksam on kirjalik, laskekatsed sooritatakse lasketiirus,” märkis Nõmm.
Ka juba tegevad jahimehed armastavad aeg-ajalt oma teadmisi värskendada ning nii korraldavad nad ise endale täiendkoolitusi, mida riik ja seadus neilt ei nõua. Näiteks valiklaskmise koolitused ja söödapõllu rajamise koolitused, loetles Nõmm ning lisas, et õpetama kutsutakse lektoreid ka väljastpoolt Eestit.
Ajujaht Lõuna-Eestis. Jahi juht visandab esimese aju plaani.
46 fotot
  • Ajujaht Lõuna-Eestis. Jahi juht visandab esimese aju plaani.
  • Foto: Eiko Kink

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele