Miks on eksport nii keeruline?

Areneva turumajandusega riikides võib aidata väljavedu suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad, kirjutab Eesti Panga ökonomist ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Karsten Staehr.

Karsten Staehr

Eesti Panga ökonomist ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Karsten Staehr

Eesti Panga ökonomist ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Karsten Staehr
Foto: Eesti Pank

Ekspordi muutuse selgitamiseks on vaja mõista väljavedu mõjutavaid tegureid. Nende tegurite väljaselgitamine on aga osutunud erakordselt keeruliseks. Eesti Pank ja teised euroala riikide keskpangad on seda küsimust oma viimase aja uurimustes põhjalikumalt lahanud.

Riigi eksporti modelleeritakse või selgitatakse tavaliselt kahe peamise teguri abil: kaubanduspartnerite nõudlus ekspordi järele ning riigi hinna- või kulupõhine konkurentsivõime.

Tänu suuremale kulu- või hinnakonkurentsivõimele saab alandada suhtelisi ekspordihindu ning see toob eeldatavasti kaasa ekspordi kasvu. Seda intuitiivset mõttekäiku ei toeta aga sugugi kõik empiirilised uurimused. Konkurentsivõime ja ekspordi seos erineb riigiti ja eri aegadel ning seda on sageli keeruline täpselt hinnata.

Eri seisukohad

Ühes hiljutises uurimuses leiti, et paljude riikide puhul on konkurentsivõime näitajate seos ekspordiga vastupidine, justkui suurem konkurentsivõime oleks seotud ekspordi vähenemisega. Selgub, et eri riike ning hinna- või kulukonkurentsivõime indekseid iseloomustab märkimisväärne mitmekesisus (heterogeensus).

On välja töötatud suur hulk üha täpsemaid hinna- või kulukonkurentsivõime näitajaid. Näiteks arvatakse, et riigi väljavedu aitab suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad. See idee on ajendanud teadlasi looma ja arvutama kvaliteediga kohandatud ehk hinnavälise konkurentsivõime indekseid. Nendest võib olla abi eksporditulemuste selgitamisel eeskätt areneva turumajandusega riikides, näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, kust eksporditakse üha keerulisemaid tooteid.

Teine uuema aja seisukoht on see, et sisenõudlus ja eksport võivad teineteist asendada, st sisetarbimine ja -investeeringud mõjutavad ekspordi tulemusi. Kodumaised tootjad võivad näiteks otsida aktiivsemalt eksporditurge, kui nad ei suuda leida ostjaid kodumaal. Paarist hiljutisest uuringust, milles on kasutatud Portugali ja 11 euroala riigi paneelandmeid, järeldub, et lühiajaliselt võib see tõepoolest nii olla. Mõju on kõige silmatorkavam siis, kui sisenõudlus väheneb, ning see ei ole kvantitatiivselt väga suur.

Keeruline selgitada

Kasvav sisenõudlus võib eksporti piirata majandustõusu ajal, kuid selle mõju ekspordile on vähene tsükli languse etapis, kui majanduses on palju vaba tootmisvõimsust. See vastastikune sõltuvus tundub olevat oluline küll mõnes vaatlusaluses riigis, kuid mitte kõigis.

Ekspordi selgitamine ja prognoosimine on kahtlemata keeruline. Reaalse efektiivse vahetuskursi või suhteliste tööjõu ühikukulude selgitav jõud on tagasihoidlik ja erineb riigiti märkimisväärselt.

Ekspordi ökonomeetrilisel modelleerimisel näib olevat tõepoolest puudu mingi tegur. Seetõttu on eksporditulemuste selgitamiseks viimasel ajal välja tuldud mitme uue ideega, sh kvaliteedi paranemise mõju, sisenõudluse dünaamika ja tootmisvõimsuse olukord. Siiski ei kajasta tõenäoliselt ükski neist täielikult seda puuduvat tegurit. Vaja on veelgi sügavamat ekspordijõudluse, eksporditurgude ja sisemajanduse vastastikuste suhete mõistmist.

Miks on eksport nii keeruline?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised