Eesti hinnad Soome tasemele

Ühest hinnangut, kuidas asjad on, ei saagi anda, sest ajad on tegelikult kogu aeg igat moodi. Ometi on meie võimuses suunata olemasolevaid asju paremuse poole – saada paika püsivad trendid, millele saame panustada. Suurelt, nagu Mõis soovitas.

Õige talumees viimistleb juba sügisel pärast saagikoristust plaani, kuidas ja kui palju järgmisel kevadel põldu harida. Ning ainus võimalus ellu jääda on harida rohkem kui mullu. “Sa kasvad või sured,” märkis Zara keti omanik, 80aastane Amancio Ortega, kelle huvi töö ja elamise vastu ei ole vähimalgi määral raugenud.

Raha paneb käima nii rattad kui ka majanduse

Ühest küljest tähendab Ortega mõte piiritut ahnust, mis ongi temast teinud maailma rikkaima mehe. Teisest küljest suudavad ühiskonna elukvaliteeti tõsta üksnes ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed. Aafrikas on liiga palju neid, kes lihtsalt “on”. Kes ei panusta, kes ei pinguta. Tulemuseks on vaesus, mis tihti on isegi mitte konkreetse isiku, vaid kogu ükskonna süsteemituse ja nii vaimse kui ka füüsilise laiskuse töövili.

Eestis rõhutatakse liiga palju seda, et Eesti majanduskasv ja heaolu paranemise peamine takistus on väike rahvaarv ja tilluke koduturg. See ei ole tõsi. Maailma kõige rikkamaks inimeseks ei ole võimalik saada isegi Hispaanias mitte, kui koduturu piire ei ületa. Kuid jõukaks küll – piltlikult öeldes saab ühiselt elades hakkama ka väike küla. Kui väiksem nõudlus, siis on väiksem ka pakkumine.

Kasvukirg on vajalik siis, kui soovid keskmiselt rohkem tarbida teiste pakutavaid hüvesid. Olemasolev rikkus ei muuda asja, kui seda ei õnnestu ümber jagada. Jaapani majandus on aastakümneid seisnud seepärast, et väga rikkad, kuid vanemad ja vanad inimesed ei vaja midagi peale toidu ja võib-olla ka pisikese meelelahutuse – neil on kõik olemas. Nad ei osta midagi. Majanduskasvu mootor on aga ühest käest teise rändav raha, mille valdajad usuvad, et see tuleb kohe taas “maha külvata”, pöörlema panna, et seda veel rohkem tekiks.

Panustagem eelkõige hinnatõusule

Kuna rahvaarvu propagandaga kasvatamine – et Eestis oleks võimalik müüa igal aastal näiteks 20% rohkem telereid, külmkappe, kohupiima ja naelu – on keerukas ja pole vaatamata pingutustele kuigi palju tulemust andnud, on tähtsaim võti käibe kasvatamiseks hinnatõus (loe: nii kõrgeks kui võimalik).