Küberrünnak keeras Eesti toidupoe külmikud 50 kraadi peale

Aastaid peidus olnud ja nüüd AI abil avastatud kriitiline turvanõrkus sundis paljude veebilehtede töö pausile, häired jõudsid ka Eestisse.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio saates „Küberruum“.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.