Rohelised unistused purunesid vastu Excelit. Eesti võib 25miljonilisest vesinikukeskusest ilma jääda

Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku võimalusi tuleb vaadata sõiduautodest kaugemale. Kasutuskohti nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja keemiatööstuses. Igaühe puhul tuleb lahendada küsimus, kes kütust vajab, kuidas see temani jõuab ja millise mahu juures tasub kogu ahel ära.

Eile Auveres nurgakivi saanud gaasitehas läheb maksma üle 35 miljoni euro ja juhtima hakkab selle süsteeme tehisintellekt. “Tehisintellekt annab meile võimaluse töötada režiimides, kus efektiivsus on maksimaalne ja energiakulu minimaalne,” ütles ettevõtte juhatuse liige Igor Berman.

Punt tudengeid ehitab Eesti esimest vesiniku jõul töötavat paati, et osaleda sellega maailmakuulsal taastuvenergial liikuvate paatide võistlusel Monacos.

Vesinik ei ole puhas mull, aga pole ka mitte kindel võitja, leiab investeerimisekspert. Ja kuigi rohkem räägitakse rohevesinikust, paistab praeguse börsihuvi taga hoopis pakilisem vajadus: kuidas toota tehisintellekti, andmekeskuste ja elektrifitseeruva majanduse jaoks senisest rohkem elektrit.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.