Ruta Arumäe eksib

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Ökonomist Kaspar ei Oja ei nõustu majandusteooria õppejõu Ruta Arumäega, kelle meelest on praegu hea aeg aktsiise tõsta.

Kaspar Oja

Kaspar Oja
Foto: Andres Haabu

Lugesin Äripäevast, mida Ruta Arumäe aktsiisitõusust arvab, ja mind jäi häirima väide, et majandustsükli olukorda arvestades on praegu hea aeg aktsiise tõsta. Kuigi järgnev võib tunduda majandusteoreetilise tähenärimisena, ei saa ma saa selle väitega nõustuda.

Valitsus mitte ei tõsta vaid aktsiise, vaid langetab ka tööjõumakse. Sellist kombinatsiooni võib iseenesest vaadelda fiskaalse devalveerimisena, kui tööjõumaksude vähendamisega püütakse riigis tootmist odavamaks muuta ning tarbimismaksude tõusuga omakorda importi kallimaks teha. Tõsi, tarbimismaksude tõstmine muudab teiste tingimuste samaks jäädes ka kodumaise toodangu kallimaks, kuid tööjõumaksude vähendamine muudab odavamaks vaid kodumaise toodangu. Seeläbi peaks kodumaine toodang muutuma välismaisega võrreldes odavamaks.

Fiskaalse devalveerimise üks mõte on suurendada eksporti. Seega on see meede majanduse stimuleerimiseks olukorras, kus konkurentsivõime on kadunud. Praeguse majanduskasvu juures pole stimuleerimine hea mõte. Pealegi on meie jooksevkonto ülejäägis. Kasu oleks sellest meetmest pigem majanduskriisis.

Praeguses turusituatsioonis ilmselt fiskaalne devalveerimine (õnneks) ei tööta, sest tööjõu maksude langetus kandub palkadesse ega saa tootmist odavamaks muuta. Mõnes mõttes on see hea uudis: fiskaalsel devalveerimisel pole praegu stimuleerivat mõju ja ülekuumenemise pärast ei pea nii palju muretsema.

Kõrvalpõikena: midagi sarnast nägime ka aktsiisitõusu puhul; õlle hind tõusis rohkem kui pelgalt aktsiiside tõttu oleks pidanud. Ühe maksu või hinna tõus annab praeguses majandusolukorras, kui palgakasv on kiirenenud ja ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle teistele harudele tõuke ka oma hindu tõsta.

Fiskaalses devalveerimises ei saa muidugi süüdistada vaid praegust valitsust – ka eelmine valitsus plaanis langetada tööjõumakse ja tõsta tarbimismakse. Sotsiaalmaksu langetus oleks Eesti töölepingute traditsiooni arvestades toiminud ilmselt fiskaalse devalveerimise mõttes paremini.

Mis aga puudutab otseste maksude vähendamist ja kaudsete tõstmist, siis see on majandusteooriale tuginedes pikas plaanis hea nii või teisiti, mitte hea majandustsükli seisu mõttes. Kas alkoholi aktsiisi peab just nii kõrgele tõstma, on muidugi eraldi küsimus.

Ruta Arumäe eksib

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised