Spikker riigikogule: mida teha teise sambaga?

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,02%7 729,25
DOW 300,16%53 654,78
Nasdaq −0,28%26 468,14
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,91

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,02%7 729,25
DOW 300,16%53 654,78
Nasdaq −0,28%26 468,14
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,91

Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk pakub riigikogulastele välja spikri küsimustega, mida tuleks esitada täna kolmandal lugemisel oleva investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõu kohta.

Tõnu Pekk

Tõnu Pekk.
Foto: Andres Haabu

Meie pensionifondid on kasumlik äri pankadele, aga erakordselt kehva tootlusega raha omanikele – inimestele. Rahandusministeeriumis ette valmistatud eelnõu toob mõned väga arglikud sammud, et asja väheke parandada. Ometi on muudatuste paketist puudu lahendused tähtsatele probleemidele.

1. Täna saab Eesti inimene oma 65. eluaastaks II sambasse kogutud rahast kolmandiku võrra väiksema pensioni, kui täpselt sama palju kõrvale pannud Rootsi inimene.

Mida on plaanis ette võtta, et ka tulevikus meie kogutud rahast kolmandik raisku ei läheks? Vihje: korda tuleb teha ebamõistlik väljamaksete süsteem, mis hammustab pensionile jõudva inimese varast viiendiku kuni kolmandiku kindlustusseltsile.

2. Kaks kolmandikku meie II samba rahast on täna paigutatud nullilähedase tootlusega võlakirjadesse. Tasud ja inflatsioon tagavad, et see raha sulab järjest väiksemaks.

Kuidas saavutada, et meie pensionisammas järgmistel aastakümnetel maailma majanduse kasvule ligilähedastki tootlust teeniks?

Ärge rahulduge vastusega, et seadusemuudatus lõdvendab investeerimispiiranguid. Sellest pole abi: fondivalitsejad on omal valikul paigutanud aktsiatesse palju väiksema osa inimeste varast, kui tänanegi seadus lubaks.

3. Täna ei suuda isegi rahandusharidusega inimene öelda, kui suur osa tema tulevasest pensionist tuleb II sambast. Fondivalikul pole erapooletut nõu kelleltki küsida.

Pensionikeskus ei võimalda sul isegi vaadata, millist tootlust sinu vara seni teeninud on. Pankades, ostukeskustes ja telefoni teel hullutavad inimesi müügiesindajad, kes kiidavad oma tööandja kalleid ja kehvi pensionifonde, toetudes meelevaldsetele võrdlustele ja andes kontrollimatuid lubadusi.

Mida on plaanis teha, et iga arst, õpetaja ja arhitekt saaks erapooletu asjatundja abiga valida sobiva, hästi madalate kuludega pensionifondi? Et isegi tavaline riigikogu liige saaks aru, kuidas luua head eeldused II samba vara kasvuks?

Spikker riigikogule: mida teha teise sambaga?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised