Piret Väinsalu: silmaklappidega valitsus matab miljardi

Riik ei peaks tegema suurinvesteeringut põlevkivisse, mis on Euroopa Liidu üha karmistuva kliimapoliitika valguses määratud väljasuremisele, leiab Äripäev juhtkirjas.

Mitte miski ei ennusta kriisis põlevkivielektritootmisele helgemat tulevikku. Kui riik ei taha muuta oma elektrijaamu maksumaksja raha eest vegeteerivaks sotsiaalprojektiks, on aeg alustada põhimõttelist energiapööret, kirjutab Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots.

Euroopa Liidus kasvab soov kehtestada kolmandatele riikide, sealhulgas Venemaa, energiale imporditollid, et kaitsta tootjaid, kel tuleb elektritootmisel arvestada süsinikuheitme kvootidega, ühe kõige süsinikuintensiivsema elektritootjana on selle algatuse poolt ka Eesti.

Elekter võtab üle ka rasketranspordi, kuid see ei juhtu kindlasti enne 10–15 aastat, lähikümnenditel on gaas kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum alternatiiv diislile, kirjutab Scania Balti riikide tegevjuht Janno Karu.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.