Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karmo Tüür: pensionireformil on pettuse maik
Oma riiki hindava kodanikuna on mul kurb näha, et seesama riik üritab mind tüssata –alguses midagi lubades ja siis seda lubatut mitte enam tehes ning ajades mingit väheusutavat häma, kirjutab poliitikaanalüütik Karmo Tüür.
Valitsuse katse pensionireformi viimasel hetkel paindlikkust lisada on "too little too late", sest ekspertide kriitikaga ei arvestata piisavalt, leiab Äripäev juhtkirjas.
Pensionireformi üks autoritest, Isamaa juht Helir-Valdor Seeder tõdes, et president Kersti Kaljulaidi otsus jätta reformi eelnõu välja kuulutamata oli oodatav, kuna riigipea oli üks praeguse pensionisüsteemi loojatest.
Pensionireformi kontekstis on esimese ja teise pensionisamba omanike vahel juba algusest peale ebavõrdsus sisse kirjutatud, ütles Glikman Alvin LEVINi advokaadibüroo partner Paul Keres.
Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurem vabadus, suurem ühiskondlik rikkus vastutuse tulemusel ning teenitakse paremat tootlust kui praegu pakuvad aktiivsed pensionifondid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajatest Aivar Kokk (Isamaa) ning endine rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.