Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Illar Kaasik: õnnetuks tegevaid pensionisambaid pole kellelegi vaja
Väide, et surisärgil pole taskuid, võib olla tõsi, kuid see ei päästa meid kohustusest oma eluga ise toime tulla, sõltumata sellest, millise pensionisüsteemi riik meile elamiseks määrab, kirjutab Prudentia partner Illar Kaasik.
Valitsuse otsus peatada maksed teise pensionisambasse tähendab, et riik soovib inimeste isiklikud säästud suunata kohustuslikus korras riigieelarvesse ja seda ilma igasuguse plaanita peatunud makseid tulevikus inimestele kompenseerida, ütles LHV Varahalduse tegevjuht Vahur Vallistu.
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Koalitsioon kiirustas pensioniseadusega, riigikogu kummitempliks naeruvääristades, selmet kasutada võimalust seadust parandada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.