Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mihkel Kangur: pildikesi rohelise(ma)st tulevikust – vähem asju, päikesereise ja keskvõimu
Kui kõik hästi läheb, siis võime peagi näha, et see, mida me kanname seljas, mida me sööme ja kuidas sisustame oma aega, on täiesti erinev praegu harjumuspärasest, kirjutab ökoloog Mihkel Kangur Äripäeva essees.
Kasumi teenimisele ja kasvamisele orienteeritud ettevõtluse vastandamine jätkusuutlikule majandusele on osa mõttekriisist, mis tuleb kliima päästmiseks ületada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis reageeritakse olukordadele alles viimasel hetkel ning seetõttu tehakse seda jõuliselt ja väga kiiresti, rääkis Kai Realo saates "Kuum tool" sellest, miks tundub praegune rohepööre paljude jaoks šokeerivana.
Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.