Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karoli Hindriks: olukord on selline, et naeratus rabamatkal aitab pensione maksta ja koole ehitada
Inimkonna suurima tööjõupuuduse lävel aitavad Eesti majandusel kasvada avatud meel ja süda, aga ka rahvusvahelise värbamise protsessi tehnoloogia abil hõlpsamaks muutmine, kirjutab idufirma Jobbatical juht Karoli Hindriks.
Tööjõu puudus on pannud ettevõtjaid ja tööandjaid probleemi leevendamiseks leidlikke lahendusi otsima. Üks neist on näiteks muutuvtunni töölepingute süsteem. Mis see täpselt on?
Välismaalt värvatud tippspetsialistid mitte ei võta ära kohalikke töökohti, vaid leevendavad ettevõtete arengut pärssivat tööjõupuudust. Ent kui inimene ei tunne end siin oodatuna, liigub ta päris kiiresti ära, kirjutab EASi Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.