Šokeeritud ajakirjanik: inimesed jäeti teadlikult kaitseta

Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.

Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.