Lauri Läänemets: teise samba lammutamise "võidud" lähevad kalliks maksma

Teise pensionisamba niinimetatud reform on selle sajandi suurim majanduspoliitiline läbikukkumine. Katkine süsteem tuleb tulevastele põlvedele mõeldes taas korda seada, kirjutab endine ettevõtlus- ja IT-minister, riigikogu liige Andres Sutt (Reformierakond).

Ei ole kuidagi mõistlik panna ainult inimestele endile vastutust, et kui nad soovivad pensionieas väärikalt elada, siis nad peavad selles ise vastutust kandma; on aeg sisse seada tööandjapension, kirjutab ekspeaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Esimene ja teine sammas ei kindlusta jõukat vanaduspõlve, heal juhul vaid minimaalse äraelamise, kirjutab erakonna Parempoolsed juhatuse liige Tõnis Kons.

Pensioni teise samba reform toob kujukalt esile kahepalgelisuse, kui oma veendumusi kirglikult kaitsvad poliitikud käituvad sõnadele risti vastupidi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.