Kunst töökeskkonnas kasvatab töötajate heaolu ja aitab kujundada tööandja brändi, kirjutavad Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Karina Vabson ja Kogo galerii tegevjuht Liina Raus Äripäeva essees.

- Karina Vabson, Liina Raus.
- Foto: Erakogu
On üldlevinud arvamus, et kunst, olgu siis muusika, teater või kujutav kunst, on midagi eraldiseisvat, isoleeritud igapäevaelust. Teatrit vaadatakse reeglina teatris ning kui koduseinad välja arvata, siis kunstielamusi saadakse enamasti kunstisaalist. Selle taga on ka ootus ja veendumus, et kunsti abiga me võime rutiinist väljuda, millelegi muule mõelda ja astuda välja hallist argipäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.