Sigrid Harjo: roheline laine loksutab kõiki, aga riik tuleb appi
Ühest küljest on rohepööre ettevõtetele ebamugav, sest paljud senised ärimudelid enam ei toimi, teisalt sünnivad muutustega pidevalt uued turud ja võimalused, kirjutab EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
Foto: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Rohepööre leiab Eesti ühiskonnas üha suuremat kõlapinda. Üleminekul kestlikumale ja süsinikneutraalsele majandusmudelile on mitu tahku – lisaks inimlikust vaatepunktist olulisele moraalsele küljele mõjutab see ka ettevõtteid ja organisatsioone igakülgselt ning vägagi praktiliselt. Muutumas on kõik, alates sisenditest – kapital, tööjõud, energia ja toormed – kuni tarbijakäitumise või välispartneri tarneahela nõueteni.
Julgen väita, et ESG regulatsioonist saab piltlikult GDPR steroididel, mis vajab valdkonnale spetsialiseerunud (õigus)spetsialiste, kes suudaksid sellest õigus- ja tehnilisest rägastikust läbi närida, kirjutab advokaadibüroo Walless advokaat Teele Soopalu.
See on päriselt suur reform, ütleb riigikontrolör Janar Holm saates "Tööandjate tund" rohepöördega kaasnevate muutuste suurust kirjeldades. See puudutab riigi juhtimist, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja igat elanikku. Sellest on võitjaid ja kaotajaid.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.