Suhtekorraldaja: üüratuid eurotoetuste tagasinõudeid toidab riigi formalism
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega, sest eelmisel aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on esimese poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot kavandatud välistoetustest.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.