Advokaat: euroraha kasutamisel algajatele erandeid ei tehta
On küsitav, kas rangus, millega kogenematuid eurotoetuse saajaid koheldakse, on alati põhjendatud. Igatahes ei maksa jääda lootma sellele, et pääsetakse üksnes hoiatusega, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Liisa Levandi.
Meedias on viimasel ajal olnud lugusid sellest, kuidas mitme avaliku sektori projekti teostamises on tuvastatud järjekordselt puudujääke, mis võivad viia Euroopa Liidu fondidest eraldatud toetuse tagasinõudmiseni. Seejuures on seatud terava kahtluse alla niisuguse tegevuse eesmärgi- ja isegi õiguspärasus.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.